Foto: Raivo Tasso, MaalehtHapukurk – 70 kr kg. Issand tule appi! Kas siis maailmas pole enam kurgikasvatajaid ja -hapendajaid, et kümne kilo hapukurkide eest saaks osta juba mahakantud Žiguli!
Hapukapsas – 30 kr kg. Magus lõhn lööb pütist ninna. Umbes niisugune, nagu siis, kui isa puunuiaga kapsastest mahla vajutas ja mina paljajalu nuial raskuseks seisin. Inimesed, tehke ise hapukapsast! Kui hea see tunne on! Aga miks ma ise teen siis hapukapsast veel ainult mälestustes?
Õun “Kuldrenett” – 35 kr kg. Looja arm! Koduaias kukkusid “Kuldrenetid” mõnusalt potsatades murule, maksmata kroonigi. Praegugi võib vaiksetel sügisõhtutel Eesti aedades istudes kuulata, kuidas õunad sajavad ilma, et keegi nende eest sajalisi küsiks. Kui saaks kuidagi, kasvõi läbi Interneti, teha nii, et see, kellel koduaia õuna on, pakuks neid teistelegi. Meie, õunatud, oleme nõus kohale sõitma. Ja maksama 35 krooni ämbritäie eest, mis muidu lihtviisiliselt ära mädaneks.
Jõhvikas – 40 kr kg. Ma tean nüüd üht head jõhvikakohta. Maja ukse juurest seitse minutit autosõitu ja siis tosin minutit jalgsikõndi. Edasi nii kiiresti enam ei kõnni, pind õõtsub jalge all ja mätastelt valguvad punased marjanired. Ning hinges on hiljem nii hea jõhvikasurin.
No comments:
Post a Comment