Wednesday, August 11, 2010

Siin need vallatused siis nüüd on!

Imelik mõelda, aga mida väga igatsed, jõuab ükskord sinuni, aga mida igatseda ei oska, jõuab samuti. Võibolla on aeg tõesti jõgi ja meie seisame ta kaldal. Ujub midagi mööda jõge sinuni, haara sellest lihtsalt kinni ja tõsta kaldale.
Mina tõstsin kaldale "Vana sõna vallatused". Uskuge või mitte, see sõltub juba teie ja ime vahekorrast, aga mina kummardusin ja minuni ujus luulekogu.
Kõige kummalisem on selle juures, et salmid olid minu enda omad. Tähendab, vanasõnad, millest ma salmid tegin, on muidugi rahva omad ja ma ei kavatsegi neid rahva käest endale kiskuda, aga ülejäänu, arvan, on tõesti minu.
Kui minu -no eks te minge raamatupoodi, otsige sarja TEA lasteraamatute varalaegas ja sealt te ta leiategi. Hind: ma ei tea, ei ole ise veel jõudnud poodi minna. Liiga õnnelik olen, käin aga raamat pihus ja näitan kõigile, keda ma nende rutus vähegi peatada suudan.
Raamatu kunstnik Catherine Zarip on ka õnnelik. Vähemalt ma arvan nii. Sest kes nii ilusad pildid joonistab, peab lihtsalt õnnelik olema.

No comments: