Olime Ida-Tallinna Keskhaigla palatis, üht uuringut ootamas. Vedelesime, igaüks oma voodis, viiekesi: akna all üks ilus, aga kurb tüdruk, tema kõrval vaid telefoniga suhelnud venekeelne naine, ukse all nii 120-kilone vanem daam. Tema vastas lebasin mina, minu kõrval umbes 40-aastane tubli tehnikamees.
Hakkasime juttu ajama, põhiliselt mehed ja kurb tüdruk. Kuradi mehed, olgu või haigemajas!
Äkki ütles ka korpulentne vanem naine midagi sekka. Mu naabrimees lausa ehmus: "Oi, vabandust, ma ei märganudki teid!" lausus ta. Siit moraal: märkamisel on oma väikesed saladused.
No comments:
Post a Comment