Mina olen mina, ega siia palju lisada pole. Parajalt paks mees oma parimates aastates, nagu oli ka üks Rootsi propellerlendur.
Nagu temalgi, on ka mul õnne olnud. Isegi sellist, mida poleks osanud oodatagi. Õnne, et õnn vananedes veel suurenebki.
Muidu on ju nii, et lapsena oled õnnetu, kuna tahad olla suur. Siis oled õnnetu õnnetu armastuse pärast. Siis tunned veidi varakeskea õnne, kui tõused voodist seljavaluta ning piss jookseb vetsus vabalt, seejärel hakkavad aga igasugu hädad. Mõnel puhul oodatakse isegi surma, mis olevat parem kui elu ise.
Selle sissejuhatuse peale ütlen, et esinesime lugupeetud levimuusiku Margus Vaheriga Maiasmoka kohvikus festivali HeadRead raames. Mina lugesin luuletusi, tema laulis, rahvas plaksutas. Isegi üht pisarat nägin silmanurka veeremas.
No pagan, sellist õnne ei osanud küll ei unes ega ka niisama ette näha. Esineda on ju hea, kui oled edev. Ning on, millega esineda. Veel on.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment