Sõitsin nädalavahetusel kaks korda Lasnamäele ja tagasi. Värisedes läksin ja rõõmustledes tulin.
Nimelt peeti sealses kergejõustikuhallis Eesti A- ja B-klassi noorte talvised meistrivõistlused kergejõustikus. Johan Markus Oll oli ka startijate rivis. Nagu klassikud ütlevad, maatööga tugevaks kasvanud. Loe: vabas looduses niisama ringi joostes sitkust kogunud.
Laupäeval astus ta 800 m rajale, A-klassis. Kokku 20 poissi kolmes jooksus. JM kõige kõvemas, õnneks. Sitke vend, võin kõrvalt öelda. Üllatas kui mitte ennast, siis teisi. Pressis end Eesti meistrivõistlustel kolmandaks, 2.05.27. Äärepealt oleks teisekski saanud, 7 sajandikku jäi lahutama.
Poisid tõusid poodiumile, tehti pilti. Vägev!
Pühapäeval oli 2000 meetrit. 12 poissi ühes stardis. Veniti algul viis ringi nii, et oli karta üksteise jalgadesse koperdamist. Siis kergitasid tugevamad jalga pisut krapsakamalt, JM teiste hulgas. Viimases kurvis olid kolm paremat peaaegu ühel joonel, lõpujoonel samuti. 0,3 sekundit lahutas esimest kolmandast, Johan Markus oli kolmas. Neljas mees jõudis pärale alles 15 sekundi pärast.
Jälle poodium, jälle pilt!Õhtul lonksasime lumehangede vahel tibakese vahuveini, valgest pudelist. Öösel ärkasin mitu korda mõttega: mis nüüd edasi saab?
No comments:
Post a Comment