Ütleme nii, et ma pole eriline tehnikalemb. Jah, autoga sõidan, aga olen enamasti ses suhtes natuke pelglik. Telefoniga helistan, aga rohkemaks viitsimist pole, isegi sõnumi toksimine tundub juba liiga pingutav. Aga nüüd on mul Skype! Peatoimetaja soovitas, rangelt.
Mul on ka Gruusias sugulasi. Minu vanaema Liina Johanna Olli õde kolis omal ajal, tsaariajal, Peterburi ja abiellus seal ühe vene mehega. Nende tütar Veera abiellus aga pesueht grusiiniga (georgialasega?) ning kolis Georgiasse. No sinna mägedesse.
Veera on juba lahkunud, aga kolm tema last: Cisana, Temuri ja Vassiko, on aga endiselt alles. Ning Eesti-sugulastest huvitatud.
Ühel hommikul helises Skype. Toru otsas, ei, mingit toru loomulikult polnud, arvuti taga istus sugulane! Zdravstvui, Sulev!
Jutlesime pool tundi. Nüüdseks oleme teise korragi rääkinud. Lubanud, et enam sugulased teineteist skaibist ei kaota. Ning võimalusel sõidame külla ka.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment