Wednesday, October 20, 2010

Mina contra Contra

Ei, mis te nüüd ajate udu! Mina pole kunagi Contra vastu olnud.
Ega me nüüd mingid erilised sõbrad ka pole, aga kui kokku juhtume, räägime nagu maamees maamehega. Meil on üks ühine joon, mõlemad oleme küllalt edevad.
Erinevad jooni ka. Temale meeldib mõnikord paljajalu olla, mina armastan ikka villaseid sokke. Seda ka siis, kui on soe. Villane annab niisuguse turvalisuse. Maavillasuse.

Hiljuti põrutasime koos luuletusi lugeda, Cabaret Interruptuses nimelt. Oli kolmapäevane luuleprõmm.
Mina proovisin õnne oma vanasõna-luuletustega. Ja läks õnneks ka. Plaksutati ja puha. Ning publiku seast näidati üsna keskmisi hindepunkte.

Contra vastu ma muidugi ei saanud. Temal on jõud lausa pangega kaasas. Kargab maast ja põrutab nii, et...
...kurat, ma olen maapoiss, ma pean olema tugev!
Aga ma olen eriline maapoiss, ma olen palju lugend!

Tahaks ka niisugune mees olla, kes nii julgeb öelda. Aga julgust on vähevõitu. Midagi uuemat lugeda.

No comments: