Süües tuli meelde anekdoot vaesest üliõpilasest, kes tellis sööklas endale 4 viinerit. Ja küsis siis kassapreililt 16 kahvlit. Kuigi seekord oli viinereid terve pakitäis. Jäi hommikukski.
Mu sõber on (siin kõrval koloreeritud pildil) kuldsete kätega. Ei võta viina, veini, õlut. Ei kisu suitsu. Jalutab tihti värskes õhus. Ärkab iga tööpäeva hommikul vara, et töölkäimise harjumus meelest ei läheks. Peseb hambaid, ajab mõnikord habetki.
Ometi on ta töötu, praegu üks Eesti 76 500st. Seda juba pikki kuid. Veelgi hullem: tema lootus uuesti tööd leida kahaneb iga päevaga, sest töötuid tuleb Ida-Virumaal üha juurde, aga töökohti jääb järjest vähemaks. Võtaks hõlmad vöö vahele ja läheks mujale?
Ei, mujale ei saa, sest sõber pole tigu, kes koja selga vinnab ja mujale roomab. Ta on rajanud kodu, et maale jääda. Ja kodu on niisugune, et vald selle kaks korda oma kandi kaunimaks on tunnistanud.
Seega jääb sõbral üle järjekindlalt tööturuametnike juures käia ja oodata, oodata, oodata. Ja oodata, et ma tulen mõnikord veel külla ja et me saame istuda teine teisel pool lauda.
Mu sõber on (siin kõrval koloreeritud pildil) kuldsete kätega. Ei võta viina, veini, õlut. Ei kisu suitsu. Jalutab tihti värskes õhus. Ärkab iga tööpäeva hommikul vara, et töölkäimise harjumus meelest ei läheks. Peseb hambaid, ajab mõnikord habetki.
Ometi on ta töötu, praegu üks Eesti 76 500st. Seda juba pikki kuid. Veelgi hullem: tema lootus uuesti tööd leida kahaneb iga päevaga, sest töötuid tuleb Ida-Virumaal üha juurde, aga töökohti jääb järjest vähemaks. Võtaks hõlmad vöö vahele ja läheks mujale?
Ei, mujale ei saa, sest sõber pole tigu, kes koja selga vinnab ja mujale roomab. Ta on rajanud kodu, et maale jääda. Ja kodu on niisugune, et vald selle kaks korda oma kandi kaunimaks on tunnistanud.
Seega jääb sõbral üle järjekindlalt tööturuametnike juures käia ja oodata, oodata, oodata. Ja oodata, et ma tulen mõnikord veel külla ja et me saame istuda teine teisel pool lauda.
No comments:
Post a Comment