Nii ei oska ma ka öelda, kas see, et mu sõber Tõnu Sepp just Järvamaal Seidla tuulikuga tegelema hakkas, oli juhus või mitte. Või oli juhus hoopis see, et mu abikaasa vanaisa ja vanaema aastakümneid tagasi Seidla lähedale elama asusid.
Igatahes on lugu nüüd nii, et mina käin oma abikaasa vanematel Kihmel külas ja Tõnu käib Seidla tuulikus ja me saame neil käikudel isegi kokku, kuigi mina elan Türisalu külas ja Tõnu Kuressaares.
Õigupoolest on isegi hea, et Tõnu Kuressaares elab, sest saarlased on oma tuulikute poolest kuulsad. Nii on hea Saaremaal snitti võtta ja see snitt Seidlasse viia.
Asi on juba nii kaugele jõudnud, et oktoobri alguses võib viljakoti veskisse tõsta. Kui muidugi midagi vahele ei tule. Aga vahele võib restaureerimise puhul alati midagi tulla. Näieks selgub, et asi, mis lihtsalt kergelt üle lihvida kavatseti, tuleb uus teha. Ja see uus ei maksa 3000 krooni, vaid 30 000. Ning eelarves seda raha loomulikult enam pole.
Samas - ega raha maa pealt otsas ole. Ning veski omanik Hannu Lamp on kõigele vaatamata pigem optimistlik. Tema soovil peab ju veskist saama muuseum, kus jahu jahvatamise kõrval ka leiba ning karaskit küpsetatakse.
Igatahes ootame uste avanemist!
Pilt on tehtud siis, kui veski pea restaureerimiseks maha tõsteti. Pildi tegi Tõnu tütar Lilli.
No comments:
Post a Comment