Oska vaadata nurga taha

Kallaste linn võib sulle öelda mitte midagi. Võib öelda ka, et siin pole eesti kooli, aga paljud inimesed oskavad eesti keelt. Nii on lihtsalt tavaks, pealegi pole oluline osa siinsetest venelastest mitte pärastsõjaaegsed nagu tööstuspiirkondades, vaid vanaaegsed. Koguni vanausulised.

Vanausulistel on Kallastel ka vana kalmistu, millest võid autoga sõites hoopiski mööda sõita. Ja ka jalutades võid sa surnuaia väravat mitte tähele panna. Seepärast, hea teeline, kõnni Kallastel aeglaselt ja vaata Peipsi poole. Küll ühel hetkel õige teeotsa kätte leiad.
18. sajandi keskel aluse saanud kalmistu on vaatamist väärt. Ja tundmist muidugi ka. Siin on alles see side, mille meie oma surnutega tihti minetame. Meil ei tule surnu kalmistult meiega kaasa, aga siin tuleb. Seepärast ei mindagi kalmistule hilisel ajal: värav pannakse ju õhtul kinni ja nii ei pääse hing tagasi.

Kallaste vanausuliste kalmistu on väga korras. Nii korras, otsekui polekski see mitte koht, kus valitseb igavene rahu. Või kui kadunu puhkabki, siis elavad askeldavad seda usinamalt.