Et maailma ei paistaks nii kurb ega hall, ehk üks luuletus...
Kahvatub hommiku paistel
öödesse peitunu pale.
Ükskõik kui kiiresti jookseks,
päev tuleb lähemale.
Hämara viimastes viirudes
kipitab, kiheleb valgus.
Prõmmib su ukse taga
päeva punane algus.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment