Mõned hirmud siiski

Põhimõtteliselt peaks olema aeg, kus suured hirmud on ikka ja veel meist kaugemal. Maavärinad ja muu seesugune. Ometi miski siiski närib:
-aastad lisanduvad, aga teadmine maailma olemuse suhtes mitte
-inimesed on sinu kõrval, aga igaüks elab ikka oma mõtte ja tõega
-teed teistele liiga isegi siis, kui seda ei taha
-nõrgem kipub maailmas kaotajaks jääma, olgu või teele jooksnud koer
-asjad, mis on juba käeulatuses, libisevad vaikselt määramatusse
-õnn on valus siis, kui teda oodata, aga ka siis, kui ta kaugeneb
-enamasti on õnn valus isegi siis, kui ta parajasti kohal viibib
-teed, teed ja ikkagi jõuad liiga vähe
-kohas, kus sa võiksid peatuda, teed ikka mõne rutaka sammu ja lahkud siis
-soovib keegi midagi, muretsed
-ei soovi keegi midagi, muretsed ikkagi
-igatsed päikest, aga kiiremini käies kipud higistama
-igatsed kevadet, aga igal hommikul lindudega koos ärgata ei taha
-oled suurem viriseja, kui sa ise sooviks.