Noor inimene on ikka temperamentsem. Et kui suur see maailm ikka siis on, et ma teda tühja paigast liigutada ei jaksa!
Hiljem muidugi saad aru, et teinekord ei jõua iseennastki liigutada, aga see selleks.
Ühel sellisel nn varasemal hetkel helistas mulle kallis lehelugeja. Igaüks neist on kallis, sest nende kroonidest, hiljem eurodest, olen ma elanud ning lõugu laiutanud.
Lugeja kurtis, et näe, telekavas on saated märgitud, aga Kanal 2, vana sunnik, ei mõtlegi neid näidata.
Ütlesin küll, et meie ei saa nimetatud kanalit mõjutada.
Et vabandame võimalike vigade pärast.
Et vabandame kõikide vigade pärast, mille oleme teinud ja mille kavatseme veel tulevikus sisse lasta.
Natuke vabandame ka Kanal2e eest.
Siis ütles närv üles. "Visake aknast alla oma telekas!" röögatasin ning viskasin toru hargile (siis olid veel torud ja hargid).
Varsti kõpsutas ülakorruselt alla vastutav väljaandaja Agu Veetamm, kes oli sama lugejaga vestelnud. Ta oli pahasele mehele lubanud, et minu suhtes kohaldatakse kergemat karistusvormi, mahalaskmist ilma eelneva piinamiseta. Olen talle tänaseni tänulik.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment