Oli üks novembrihommik, kui vajati päris luuletajat. Et lastele näidata. Ja kuulata anda.Oli nõus, sest kes ei tahaks olla päris. Päris jõuluvana näiteks. Et habe kasvab ja puha. Ning on juba vanusest halliks läinud.
Mul on ka habe juba vanusest hall, sel juhul muidugi, kui ta ajamata on, aga päris jõuluvanaks ei saa ma ilmselt kunagi. Rõhutan siinjuures sõna "ilmselt". Päris luuletaja võib aga minust ehk veel kuidagimoodi saada.
Ühesõnaga, selle "pärisena" läksin ma lasteaialaste ette. Lapsed vaatasid ikka lausa suu lahti. Tänu sellele, et mul oli luuletaja välimus. Pilt sellest sai küll pisut udune, aga see polnud enam minu viga.
Aga hea tunne oli. Kas teile meeldis, lapsed? Jaaa!
Ainult et lapsed ütlevad üsna kergesti jaaa. Nii jääbki küsimus: "Mida nad päris luuletajast tegelikult mõtlesid?"
No comments:
Post a Comment