Sain vihje, et 11. detsembril esineb Nukuteatris festivali Ariel külaline, imeline kreeka lauljatar, ECM-i maailmamuusika staar Savina Yannatou koos oma ansambliga Primavera en Salonico. Ja veel vihjati, et esitamisele tulevad vahemereäärsed traditsioonilised meloodiad väga huvitavas ja maitsekas seades.Oli küll nii. Muusika voolas nõnda, et pane vaid silmad kinni ja juba hellitab sind mägede tuul. Ta tuleb hommiku eel, jahe ning lõhnav, silitab jaheda käega üle su selja ja läheb siis. Purskub mägede tagant merele, kiikab korraks valgesse purjekasse ning kaob siis.
Hommik jääb. See sinine hommik, mil maailma hääled kõmavad hoopis teistmoodi. Kitsal, pisut tolmaval teel, tuleb noor naine. Ta armastab kedagi. Meie ei tea seda, aga tema teab. Ning see teadmine tuleb tüdruku ees.
Võibolla on see tüdruk Savina Yannatou ise (pildi tegi Sokrates Nicoglou). Võibolla keegi teine Vahemere iludus, kelle süda on lootust nii pilgeni täis, et osa loksub tema jalajälgedessegi.
Meisse loksus ka. Parasjagu, et paar päeva pisut mõtlikum olla. Aitäh, kutsuja!
No comments:
Post a Comment