Armastan pikutada. Ainus vabandus on see, et ilmselt pole
mul miskit muud seetõttu tegemata jäänud. Sel suvel leidsin uue
pikutamisviisi. Tassisin Tea vanematekodus välivoodi õuele, tirisin sellele
madratsi, teki ja padja ning võtsin raamatu sõrmede vahele.
Kõige mõnusam on see muidugi siis, kui juba saunas käidud,
aga pärast lihtsalt väsitavat päeva sobib ka. Koer tuleb ja viskab ka käntsti
kusagile siiasamasse pikali, päike vajub pikkamisi lauda taha ja tiigilt kerkib
jahedam õhk, tuletades meelde ajalikkust. No vahel ilmub ka abikaasa
kuumaasikatega ning laseb neil sulle suhu kukkuda.
Algul suudad õhtusele jahedusele vastu panna, siis aga
kogud selle krempli kokku ja lähed tuppa. Pööningul on soe, nii soe, et jätkub
hommikuni. Loed veel mõne lehekülje, teed siis tule surnuks, aga mõttes kiigud
ikka veel kase kahinast valmistatud kiiges.
No comments:
Post a Comment