Hommikust saati kõlistati rauda. Ja suurustati. Suurustamine on juba seppade amet. Et mul kirp anti rautada, ole vaid mees/ ja kargajal sobivad rauad sa tee…
Aga olgu igaühel tema kunst ja tema au. Igatahes püsivust see amet nõuab. Sepavasarat ei saa ju ägestudes nurka visata. Viskad veel nurga katki…
Ühesõnaga, sepad pidasid Järvamaal Kaaruka külas oma päeva. Tagusid, lihvisid ja pisut ka tinutasid. Tinutasid õhtul muidugi, kui rahvamuusikud juba oma mahedad kandled välja tõid ja eestilikke viise veeretama hakkasid.
Ilus õhtu oli, krt, - hakka või vanduma!
Kui ikka ümised oma patoloogilise viisipidamatusega kaasa, et „Ma tahaksin kooo-dus olla…“
Vanadus, mis muu. Tahaks, et asi oleks nagu õndsal Eesti ajal. Kuigi pole ise seda Eesti aega kaugeltki näinud.
Korraks tuksatas mõte, et kui õige kirjutaks teise pala tsüklisse „Eestimaa õhtud“. Õnneks meenus tõsiasi, et ma ei suuda seda. Veel.
Aga olgu igaühel tema kunst ja tema au. Igatahes püsivust see amet nõuab. Sepavasarat ei saa ju ägestudes nurka visata. Viskad veel nurga katki…
Ühesõnaga, sepad pidasid Järvamaal Kaaruka külas oma päeva. Tagusid, lihvisid ja pisut ka tinutasid. Tinutasid õhtul muidugi, kui rahvamuusikud juba oma mahedad kandled välja tõid ja eestilikke viise veeretama hakkasid.
Ilus õhtu oli, krt, - hakka või vanduma!
Kui ikka ümised oma patoloogilise viisipidamatusega kaasa, et „Ma tahaksin kooo-dus olla…“
Vanadus, mis muu. Tahaks, et asi oleks nagu õndsal Eesti ajal. Kuigi pole ise seda Eesti aega kaugeltki näinud.
Korraks tuksatas mõte, et kui õige kirjutaks teise pala tsüklisse „Eestimaa õhtud“. Õnneks meenus tõsiasi, et ma ei suuda seda. Veel.
Foto: ARVI KRIIS
No comments:
Post a Comment