Ärevalt natukene kummalisel peol

Läksime Teaga Tallinna Ülikoolis korraldatud peole. Tea muidugi õigusega, tema on lõpetanud nii selle Vilde-nimelise kui ka praeguse, ilma Vildeta kooli.
Mina olen muidugi see veendunud Tartu-pooldaja. Selle Tartu, mis kunagi oli. Praeguse Tartu Ülikooli suhtes ei oska ma seisukohta võtta. Kuulujutud räägivad, et pole enam see, mis varem. Aga on siis miski praegu see, mis oli varem? Ühesõnaga, läksime. Ülikonna panin selga, Tea stiilse kleidikese. Peo stiil oli küll 1920. aastad, aga kui sul on kaks ülikonda, pead ühe valima. Tea oli seega TUNDUVALT stiilsem.
Berit oli peo üks korraldajaid, see andis minekule ikka hoopis teise innu.
Ind aga jahtus 10 minutit enne kella seitset ikka täiesti. Kohal polnud kedagi! "Jookseme!" hüüdsin Teale. "Võtame Beriti ka kaasa!"
Ei jooksnud me kuhugi. Rahvas kogunes, pidu sai vahva. Isegi väga vahva. Ning jäime ka pildile. Pilt sai peaaegu sama ilus kui meie ise.