Ootamatu kohtumine Abja-Paluoja raamatupoes

Oleme tavalisega nii harjunud, et kui ebatavaline korraga suskab, siis ikka purskad naerma või nutma. Kirjanike tuuril ei osanud ma ei nutta ega naerda, kui kultuskirjanik Wimbergi juhtimisel Abja-Paluoja raamatupoodi marssisime. "Sulev," ütlesin ma end tutvustades vaikselt. "Autojuht".
Wimberg nimetas siiski mu täisnime, poeproua kuulis seda, võttis ette mu hingedepäeva luuletuse kogust "Päevad käivad päripäeva" ning luges selle peast ette. Kui luuletus läbi, vahetasime kallistuse. Sellised hetked ei unune.

Hiljem kogunesime poe ette, kus Wimberg meid üles võttis. Luulemäluga proua on vasakult teine.