talv tuleb aknast tuppa lumedest kujudes.
Saapad ahjule viskan, samasse kuivama õunad,
mõtlen, et päike loojub, kuid alles on lõuna.
Sammudes sala tuiske hiilib ja sõprade saapaid,
pihku tunne jääb jahe kui hommikuid kaapad.
Hämaras viirastus venitab ennast akendel ruutu,
härmalõng ripub, vaatan vaid, veel ma ei puutu.
Tundide kuludes tunnen, ka minul on jalad,
kannudes tee tõmbab parajaks, lähen ja valan.
Kardinad koomale tõmban, kuu tundub liig valge,
siiski üks kiir kõnnib kiiresti üle su palge.
Pildil Berit ja Johan Markus 13. jaanuaril 2010
No comments:
Post a Comment