Kuidas AIDSist hoiduda?

Käisin eile koolitusel. Istusime viie erinevas vanuses daamiga ümber laua ning rääkisime valusatel teemadel. Et Eesti on Euroopa tippriik HIV suhtes. Kui kolm aastat tagasi tuli Eestis juurde 497 viirusekandjat miljoni elaniku kohta, siis Lätis 130 ja Soomes vaid 26. Türgi viiest ei maksa kõneledagi.Sihtasutuse Terve Eesti andmetel on Eestis 6924 ametlikku HI viiruse kandjat, mitteametlikult võib neid olla aga 15 000, seega keskmise Eesti linna elanike arv. Tõsi, nn keskmist HIV-linna Eestis pole, küll aga on meil oma aidsipealinn – Narva. Küsimus, miks just Narva, jäägu igaühe enda lahendada. Aga HIV olevat endale mõne kandja leidnud ka Hiiumaalt.
Kasvõi viide turvalise meretaguse Hiiumaa kohta tõestab, et HIV tuleb meile, mittesüstivatele mittenarkomaanidele, üha lähemale. Kui veel aastal 2001 oli AIDSi nõustamiskabinettides avastatud HIV kandjate seas 90% süstivaid narkomaane, siis kaks aastat tagasi vaid 54%.
Suurenenud on ka naiste ning vanemaealiste osakaal. On isegi üle 70-aastasi viirusekandjaid, kinnitas koolitaja Liisa Raudsepp. 32 last on saanud HIV oma emalt.
Mida teha, et meie ja HIV võiks eri radu käia? Kõige lihtsam vahend on muidugi leida endale kallis inimene, käia kontrollimas, et kummalgi mõnd rumalat haigust varasematest suhetest kaasas pole ning jääda siis teineteisele truuks.
Kellele see abivahend ei sobi, tuleb leida lahendus kondoomi hoolikast kasutamisest. Hoolikus tähendab seda, et ära vigasta kondoomi paki lahti rebimisel, puhu, et teada saada, kummale poole kumm lahti rullub, suru siis selle otsast õhk välja ning rulli lahti sinna, kuhu vaja. Ning kui sa ise ei julge seda teha, las teeb seda su partner.
Mis aga kõige tähtsam, räägi seksuaalmaailmas valitsevatest ohtudest oma lastele. Ning lisada, et alati, kui tekib oht kokku puutuda vere või teiste kehavedelikega, tuleks olla väga ettevaatlik ja vältida võõraste kehavedelike sattumist nahavigastustele või limaskestadele, ka silma.